Tutvustus ja tehniline info

Tehnilised andmed

7305 m²Üüritav pind kokku
7+27 maapealset korrust
2 maa-alust parkimiskorrust
8878 kohta maa-aluses parklas
10 parkimiskohta maapealsel alal
2Lifti (13inim/1000kg, 1,6m/s)
Ehitaja: Facio Ehituse AS / Arhitektid: Raivo Kotov, Kaur Stöör (KOKO)

Hoone ajalugu

Vene turg, paremal Aleksandri gümnaasiumi hoone, vasakul Aleksander Nevski õigeusu kabel. Fotograaf: Heinrich Tiidermann,
AM _ 13741:342 F 11684:242, Eesti Ajaloomuuseum SA

Tallinna kaupmehe ja töösturi Rottermanni tellimusel 1848-1850 ehitatud kaubamaja ja elumaja hoone omab suurt rolli Tallinna 0-punkti kujunemisel. Pärast hoone valmimist läbi kahe sajandi on hoone esine olnud üks linna tähtsamaid väljakuid. Kujunedes algselt Vene turuna, sai väljakust hiljem Tartu, Pärnu ja Narva maanteede alguspunktina, kus kahe maailmasõja vahel oli kaugbussiliinide oote-ja alguspaik.

Ajalooline hoone, mis algselt oli kaupluste ja korteri päralt, on enamus ajast olnud õppeasutuste kasutada. Seal on tegutsenud Vene Aleksandri kool, Tallinna Tütarlaste Esimene Gümnaasium, tehnikum ja Tallinna Pedagoogikaülikool. Metro Plaza rajamisega saab hoone kaubanduspindade näol tagasi osa algsest funktsioonist.

Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium. Teadmata fotograaf,
ERM Fk 2977:107, Eesti Rahva Muuseum

Viru Väljak2 hoonet hakkas 1849. aastal ehitama kaupmees Ch. Rotermann. Kauplustega hoone rajati tollal ühele parimale väljapoole vanalinna jäävale ehituskrundile. Hoone lõunafassaad jäi Viru valliväravast algava Narva maantee äärde. Hoone mahud ja fassaadid on kujundatud historitsistlikul ajastul, lähtudes klassitsistlikust arhitektuurist.

1871. aasta paiku müüdi hoone Tallinna linnale ja kohandati kooliks, aasta hiljem alustas siin tööd Aleksander Nevski Poeglaste Gümnaasium. Kauplused ja hoones asunud korterid ehitati ümber, trepid lammutati. 1900. rajati koolimajale uus peatrepp ja selleks laiendati ka hoonet hoovi suunas. Poeglaste gümnaasium tegutses kuni 1917. aastani.

Fotograaf: A. Purve.
AM N 5978, Eesti Ajaloomuuseum SA

Eliel Saarineni koostatud Suur-Tallinna generaalplaan nägi ette Tallinna muutmise planeeringult suurlinnaks. Mere puiesteele rajati Rotermanni tehaste punasest tellisest kontorihoone arvestusega, et koolimaja lammutatakse ja seetõttu muudeti juba ka tänavajoont. I maailmasõjaga haihtus see kavatsus.1930ndatel võeti see uuesti arutlusele, ent järjekordse sõjaga kadus see uuesti.

Viru hotelli ehituse järel kaaluti taas lammutusmõtteid, ent need ei muutunud tõsiseks. 1995. aastal võeti hoone riikliku kaitse alla ajaloomälestisena.

Eesti iseseisvuse ajal oli hoones Tallinna I Tütarlaste Gümnaasium, pärast II maailmasõda Tallinna Eritööstuskool nr. 49 ja hiljem Tallinna Pedagoogiline Ülikool. Hoones on selle aja jooksul tehtud vähe muudatusi, 1950ndatel asendati pottahjud metall-ahjudega ja suleti sissepääsud Mere puiesteelt.

Allikas: Andres Sildre

Kontakt